кого куда kelle

115 С с. неод.

1. (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное \направлениее кого куда kelle kiire suunamine kuhu, \направлениее на работу tööle suunamine, \направлениее внимания на что tähelepanu pööramine v juhtimine millele;

2. suund, siht; противоположное v обратное \направлениее vastassuund, \направлениее движения sõidusuund, liikumissuund, \направлениее полёта lennusuund, \направлениее главного удара pealöögi suund, бой на западном \направлениеи lahing läänesuunal, во всех \направлениеях igas suunas, по \направлениею к кому-чему kelle-mille suunas, идти в \направлениеи леса v по \направлениею к лесу metsa poole minema, менять \направлениее suunda muutma, правильное \направлениее в работе õiged töösihid, õige töösuund, \направлениее ума mõttesuund, реалистическое \направлениее в искусстве realistlik suund kunstis, литературное \направлениее kirjandusvool, главное \направлениее mat. peasiht;

3. saatekiri, suunamiskiri; \направлениее на рентген saatekiri röntgenisse, вручить \направлениее на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил \направлениее на завод ta suunati tehasesse tööle

374 Г сов.несов.

уходть I 1. куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); \уйти на работу tööle minema, \уйти в море merele minema, \уйти на охоту jahile minema, \уйти на фронт rindele minema, \уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, \уйти в отпуск puhkusele minema, \уйти в отставку erru minema, \уйти на пенсию pensionile minema, \уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt v areenilt lahkuma, \уйти от дел asjaajamisest eemale jääma v tõmbuma, \уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, \уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, \уйти вперёд ette minema v jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti v sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus v suri õitsvas v kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid v mahtusid kohvrisse;

2. от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma v põiklema v hiilima v kalduma v minema; \уйти от погони tagaajajate käest pääsema, \уйти от дождя vihma eest varju(le) v vihmavarju minema, \уйти от опасности hädaohust pääsema, \уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima v põiklema, \уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma v pääsema, \уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse v pole pääsu, \уйти в подполье ülek. põranda alla minema;

3. ülek. mööduma, mööda minema v veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas v läbi v käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud v mööda läinud v möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;

4. на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks v ostude peale v sisseostude tegemiseks kulus v läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub v läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub v läheb kolm meetrit riiet;

5. во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; \уйти в науку teadusesse süvenema, \уйти в воспоминания mälestustesse süvenema v süüvima;

6. во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); \уйти под воду vee alla vajuma v minema, \уйти ко дну v на дно põhja vajuma v minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks v vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;

7. kõnek. üle keema v minema v ajama; молоко ушло piim kees üle;

8. kõnek. ette käima v minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees v ette käinud;

9. во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; \уйти в ствол putke kasvama v minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid; ‚

\уйти v

уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama;

\уйти v

уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest v siit ilmast lahkuma, teise ilma minema;

\уйти v

уходить в самого себя enesesse kapselduma v tõmbuma;

\уйти v

уходить из жизни elavate kirjast lahkuma;

\уйти v

уходить между пальцами v

сквозь пальцы kõnek. käest v läbi peo v sõrmede vahelt pudenema v kaduma;

\уйти от самого себя iseenda eest põgenema v pakku minema;

\уйти v

уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema v sukelduma;

почва уходит v

ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob v kadus jalge alt v on jalge alt kadunud;

душа ушла v

уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub v vajus v kukub v kukkus saapasäärde;

далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega- millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua;

\уйти v

уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema

20 (ед. ч. род. п. \шага и \шагу, предл. п. о \шаге, на \шагу) С м. неод. samm (ka ülek.; ka tehn.); твёрдый v уверенный \шаг kindel samm, мерный \шаг mõõdetud v ühtlane samm, строевой \шаг rivisamm, походный \шаг rännakusamm, первые \шаги esimesed sammud (ka ülek.), скользящий \шаг liuglev v libisev v sujuv v kerge samm, liugsamm, sport luisksamm, высокий \шаг sport põlvetõstesamm, jalatõstesamm, переменный \шаг (1) sport jalavahetussamm, (2) mas. muutuv samm, \шаг на носках sport päkksamm, \шаг с поворотом sport pöördsamm, \шаг на месте paigalsamm, бросковый \шаг sport viskesamm, \шаг вперёд (1) samm ette, (2) ülek. samm edasi, шире \шаг! pikem samm! реже \шаг! harvem samm! короче \шаг! lühem samm! решительный \шаг otsustav v otsusekindel samm v tegu, большими \шагами pikkade sammudega, необдуманный \шаг mõtlematu samm v tegu, рискованный \шаг riskantne v ohtlik samm, riskisamm, ложный \шаг väärsamm, eksisamm, \шаг передвижки tehn. nihutussamm, nihkesamm, \шаг между зубьями hambasamm (saehammaste vahekaugus), \шаг резьбы tehn. keermesamm, \шаг подновки mets. lõikesamm (vaigutusel), \шаг обмотки el. mähisesamm, \шаг винта lenn. propelleri samm, mer. sõukruvi samm, мелким \шагом väikeste sammudega, tippides, tipsides, размашистым \шагом hoogsal sammul, hoogsa sammuga, ускоренным \шагом kiirsammul, kiirel sammul, kiire sammuga, с каждым \шагом iga sammuga, в двух \шагах от чего paari v kahe sammu kaugusel millest (ka ülek.), \шаг к лучшему samm paremuse poole, ехать \шагом sammu sõitma, ускорить \шаг sammu kiirendama, прибавить \шагу sammu lisama, замедлить v сбавить \шаг sammu aeglustama, печатать v отбивать v чеканить \шаг (uljalt täpset) rivisammu lööma v raiuma, marssima, сделать \шаг влево ühte sammu vasakule tegema v astuma, отступить на \шаг sammu võrra taganema v tagasi astuma, услышать чьи \шаги kelle samme kuulma, отмерить \шагами sammudega (välja) mõõtma, совершить какой \шаг missugust sammu tegema, пойти на какой \шаг mille peale välja minema, предпринять какие \шаги missuguseid samme astuma v meetmeid võtma; ‚

\шаг за \шагом samm-sammult, sammhaaval, järk-järgult;

на каждом \шагу igal sammul;

держать \шаг taktsammu käima, (takt)sammu pidama;

не давать v

дать \шагу сделать v

ступить кому kellel mitte sammugi astuda laskma, keda käsist-jalust siduma;

\шагу нельзя ступить (1) ei tohi v ei või sammugi teha v astuda, (2) без кого-чего kelleta-milleta ei oska v ei saa v ei suuda sammugi teha v astuda;

\шагу негде ступить pole jalatäitki ruumi, pole kohta, kuhu jalga toetada;

ни на \шаг не отставать от кого-чего kellest-millest mitte sammugi maha jääma;

ни на \шаг v

ни \шагу без кого-чего kelleta-milleta mitte sammugi tegema, mitte sammugi teha v astuda oskama v saama;

с первого \шага jalamaid, korrapealt, otsekohe, hoobilt; идти

семимильными v

гигантскими \шагами seitsme penikoorma sammudega minema v astuma; черепашьим \шагом teosammul, kilpkonnatempoga;

ни \шагу к кому, куда kelle juurde v kuhu mitte üks samm, mitte jalgagi tõstma kuhu;

ни \шагу не сделать v не предпринять для кого-что kelle-mille jaoks v heaks mitte sammugi tegema v astuma;

ни на \шаг не отступать, не отходить mitte sammugi v mitte üht jalatäitki (maad) taganema;

ни на \шаг не продвинуться mitte üks samm edasi nihkuma;

направить v

направлять свои \шаги куда kuhu oma samme seadma

278a Г сов.несов.

направлять 1. кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; \направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama v saatma, \направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, \направить на работу tööle saatma, \направить не по адресу valel aadressil saatma, \направить письмо куда kirja läkitama v saatma kuhu, \направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma v suunama, \направить работника куда töötajat lähetama v komandeerima kuhu, \направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, \направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama v sihtima, \направить дело в суд asja kohtusse andma, \направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, \направить все усилия на что mille heaks pingutama, \направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, \направить внимание на что tähelepanu juhtima v pöörama millele;

2. что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; \направить станок tööpinki korda seadma;

3. что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; \направить косу v косу vikatit pinnima;

4. что korraldama, organiseerima; \направить работу (1) tööd hästi korraldama v suunama, (2) madalk. tööd käima panema; ‚

\направить v

направлять на путь истины v

на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima;

\направить v

направлять (свои) стопы v

шаги v

путь куда, к кому oma samme seadma kuhu

168a Г несов.сов.

записать I 1. что kirja panema, üles kirjutama v märkima, märkmeid tegema, üles tähendama; студенты \записыватьют лекцию üliõpilased märgivad loengut üles, он \записыватьл всё в этой тетради ta märkis kõik sellesse vihikusse;

2. кого-что, кем, куда kirja panema, registreerima; \записыватьть кого добровольцем keda vabatahtlikuna kirja panema;

3. кого ülek. kelle kilda v mesti arvama; \записыватьть в женихи к кому kelle peigmeheks kuulutama v arvama;

4. что (heli) salvestama, lindistama, lindile võtma; \записыватьть концерт на пластинку kontserti heliplaadistama, \записыватьть звук heli salvestama;

5. что, на кого, кому van. kelle nimele kirjutama; \записыватьть дом на зятя maja väimehe nimele kirjutama;

6. что, чем täis kirjutama

183a Г несов. кого-что, в чём, где hoidma; pidama; \держатьать ложку в руке lusikat käes hoidma, \держатьать дрова в сарае puid kuuris hoidma, \держатьать молоко в холодильнике piima külmkapis hoidma, \держатьать на коленях süles v põlvedel hoidma, \держатьать в курсе (дела) кого keda (asjaga) kursis hoidma, \держатьать чью сторону kelle poole hoidma, \держатьать на мушке kirbul hoidma, \держатьать в напряжении pinge all hoidma, грипп держит меня в постели gripp hoiab mind voodis, \держатьи вправо! hoidu v hoia paremale! так \держатьать! mer. hoia seda kurssi! \держатьать овец и коров lambaid ja lehmi pidama, \держатьать прислугу teenijaid pidama, \держатьать связь sidet pidama, \держатьать речь kõnet pidama, \держатьать (своё) слово (oma) sõna pidama, \держатьать в памяти meeles pidama, \держатьать в тайне saladuses hoidma v pidama, \держатьите под контролем kontrollige, pidage silmas, кто тебя (здесь) держит? kõnek. kes sind (siis) kinni hoiab v peab? лёд уже держит jää juba kannab, \держатьать равнение joonduma, \держатьать пари kihla vedama, \держатьать экзамен eksamit andma v õiendama v sooritama, \держатьать руки по швам käed kõrval v tikksirgelt seisma, \держатьать путь suunduma, куда путь держите? kuhu minek? \держатьи его! püüa v võta (ta) kinni! ‚

\держатьать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma;

\держатьать себя в руках end vaos hoidma;

\держатьать под спудом vaka all hoidma, varjama;

\держатьать в узде кого kõnek. vaos hoidma;

\держатьать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma;

\держатьать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma;

\держатьать ушки на макушке v

ухо востро kõnek. kõrvu teritama v kikkis hoidma, valvas olema;

\держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma;

\держатьать язык за зубами v

на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma;

\держатьать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema;

\держатьать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema;

\держатьи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks;

\держатьать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma

227 Г сов.несов.

отдавать 1. кого-что, кому-чему tagasi v ära andma, tagastama; \отдатьть долг võlga tagasi andma v tasuma, \отдатьть книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, \отдатьть визит vastukülaskäiku v vastuvisiiti tegema, \отдатьть в аренду välja rentima, rendile andma, \отдатьть напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), \отдатьть вещи на хранение asju hoiule andma, \отдатьть в починку parandusse andma, \отдатьть жизнь за родину kodumaa eest elu andma, \отдатьть свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, \отдатьть голос за кого kelle poolt hääletama v oma häält andma, \отдатьть за бесценок kõnek. poolmuidu v võileivahinna eest ära andma v müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud v annaksin paljugi mille eest, \отдатьть под суд kohtu alla andma, \отдатьть в солдаты aj. nekrutiks andma, \отдатьть на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), \отдатьть приказ käsku andma, \отдатьть честь sõj. au andma, \отдатьть предпочтение eelistama, \отдатьть поклон van. kummardama, kummardust tegema;

2. кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; \отдатьть за старика vanamehele mehele panema, \отдатьть замуж за кого v в жёны кому mehele panema, \отдатьть в школу kooli panema;

3. (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, \отдатьло в спину seljast käis valuhoog läbi;

4. что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; \отдатьть канат köit lahti päästma v tegema, \отдатьть концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, \отдатьть якорь ankrut hiivama, \отдатьть рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, \отдатьть назад madalk. taganema;

5. кого-что, кому-чему pühendama; \отдатьть жизнь науке oma elu teadusele pühendama, \отдатьть все силы чему kogu jõudu pühendama millele; ‚

\отдатьть v

отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema;

\отдатьть v

отдавать v

платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele;

\отдатьть v

отдавать последний долг кому liter. viimset v viimast austust avaldama;

\отдатьть v

отдавать должное v

справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida

325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов.несов.

сбивать 1. кого-что, с чего alla v maha v küljest lööma; \сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, \сбить с ног pikali v jalust maha lööma, \сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, \сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), \сбить цену kõnek. hinda alla lööma, \сбить темп tempot v kiirust vähendama v maha võtma, \сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;

2. что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa v viltu v ära tallama; \сбить каблук kontsa viltu tallama;

3. кого-что ülek. kõnek. segi v segadusse ajama; \сбить планы plaane segi ajama, \сбить порядок (esemete) asetust v paigutust segi lööma v segi paiskama, \сбить ученика трудным вопросом õpilast v õppurit raske küsimusega segadusse ajama;

4. eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; \сбить с дороги teelt eksitama;

5. что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; \сбить разговор на другую тему juttu mujale v teisale viima;

6. кого-что kõnek. kokku kuhjama v ajama; \сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;

7. что kokku lööma v klopsima; \сбить ящик kasti kokku lööma, \сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;

8. что (vahule, kokku) lööma, kloppima; \сбить яйца mune vahule lööma, \сбить масло võid tegema, kirnuma (van.); ‚

\сбить v

сбивать гонор v

спесь v

форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima v ninakust vähendama v maha võtma, kellele nina pihta andma;

\сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema;

\сбить v

сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga v jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele v halvale teele v libedale teele ahvatlema v viima

365 Г несов.

1. кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; \нести чемодан kohvrit kandma, \нести мешок на спине kotti seljas tassima, \нести на себе seljas v turjal kandma v tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, \нести наказание karistust kandma, \нести потери kaotusi kandma, \нести расходы kulusid kandma, \нести убытки kahju kannatama;

2. что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; \нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, \нести гибель hukatust tooma, \нести страдания kannatusi tooma;

3. что ülek. täitma (kohustusi); \нести службу teenima, teenistuses olema, \нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, \нести вахту vahis olema;

4. безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab v hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab v tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust v niisket õhku;

5. кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;

6. madalk. väljendeis: куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;

7. что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad; ‚

\нести чепуху v

вздор v

ахинею v

околесицу v

ересь kõnek. jama v pada ajama;

\нести свой крест oma risti kandma; vrd.

донести 1. 319a кого-что, куда, до чего kohale v pärale v milleni v kelleni kandma v viima v tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni…;) muusikahelisid, \доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;

2. 319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; \доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;

3. 319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;

4. 319a кого, куда kõnek. kihutades viima v tooma

353 Г сов.несов.

садиться 1. во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); \сесть в автобус bussi astuma v sisenema, bussi peale minema, \сесть за стол lauda v laua taha istuma, \сесть у окна akna juurde istuma, \сесть к окну akna alla istuma, \сесть за работу tööd käsile võtma, \сесть за чтение end lugema sättima, \сесть за рояль klaveri taha istuma, \сесть пообедать lõunalauda istuma, \сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, \сесть на мель (1) madalikule v karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, \сесть на корточки kükitama, \сесть на яйца hauduma hakkama v minema, \сесть за карты kaarte mängima v kaardilauda istuma, \сесть в засаду varitsema v varitsusse asuma, \сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, \сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni v istuma minema, \сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;

2. laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;

3. loojuma; солнце село päike läks looja v loojus;

4. (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;

5. kokku minema v tõmbuma; материя села riie läks kokku;

6. alanema, vähenema, vähemaks jääma; ‚

\сесть v

садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema;

\сесть v

садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama;

\сесть v

садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma;

\сесть v

садиться в лужу v

калошу v

галошу kõnek. kimpu v jänni jääma, naeruväärsesse v rumalasse olukorda sattuma v jääma;

\сесть за решётку kõnek. trellide taha minema;

\сесть на скамью подсудимых süüpinki v kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma;

\сесть v

садиться на своего ( любимого)

конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu v oma sõiduvette sattuma;

ни стать, ни \сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda

365 Г сов.несов.

относить 1. что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima v kandma; \отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, \отнести письмо на почту kirja posti viima, \отнести руку в сторону kätt kõrvale viima v sirutama, \отнести забор на метр к дороге aeda v tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;

2. кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; \отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama v XV sajandisse arvama, \отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, \отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, \отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;

3. что, на какое время üle viima v kandma, edasi lükkama; \отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima v sügiseks lükkama;

4. что madalk. maha raiuma, otsast lööma; ‚

\отнести v

относить за счёт v

на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema

239 Г несов.

1. что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; \смотреть картину pilti v maali vaatama v silmitsema, \смотретьпьесу näidendit vaatama, \смотреть на часы kella vaatama, \смотреть в окно aknast välja vaatama, \смотреть в одну точку ühte punkti vaatama v vahtima, \смотреть в даль kaugusse vaatama, \смотреть в бинокль binokliga vaatama, \смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, \смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), \смотреть друг на друга teineteisele v üksteisele otsa vaatama, \смотреть с надеждой на кого keda v kelle poole lootusega vaatama, \смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, \смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, \смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, \смотреть больного haiget läbi vaatama, \смотреть за детьми laste järele vaatama, \смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо \смотреть kena vaadata, срам \смотреть hirmus v häbi vaadata, \смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко \смотреть teda on hale näha v vaadata, страшно \смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele v tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele v vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;

2. на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; \смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;

3. (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко \смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb v on tarvis sõita v peab sõitma;

4. (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole v aeda;

5. (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana v kui kotkas, \смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;

6. смотреть инф.,

смотрю 1 л. наст. вр.,

смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;

7. смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest; ‚

\смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku v silma v vastu vaatama;

\смотреть в корень чего asja sisusse tungima v tuuma nägema v vaatama;

\смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda v alt ära hüpata kavatsema;

\смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma;

\смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu v huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema;

\смотреть волком v

зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt v kurja näoga vaatama, tigeda v kurja näoga olema;

\смотреть из чьих

рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema v talitama;

\смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast v vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema;

\смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama;

\смотреть в лицо чему millele näkku vaatama;

\смотреть в гроб v

в могилу kõnek. haua äärel seisma v olema;

\смотреть в упор lähedalt v pingsalt v teraselt vaatama, üksisilmi v ainiti vahtima;

\смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama;

как в воду смотрел kõnek. nagu v justkui oleks selgeltnägija;

\смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama;

\смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise piilguga vaatama;

\смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut v vastset väravat vahtima;

того и смотри kõnek. vaata, et…;; vrd.

371 Г несов.

1. куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma ( sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); \идтити туда sinna minema, \идтити сюда siia tulema, \идтити оттуда sealt tulema, \идтити вперёд edasi minema, \идтити назад tagasi minema v tulema, \идтити навстречу vastu minema v tulema, \идтити домой koju minema v tulema, \идтити в библиотеку raamatukokku minema, \идтити на работу tööle minema, \идтити из театра teatrist tulema, \идтити из школы koolist tulema, \идтити со стадиона staadionilt v spordiväljakult tulema, \идтити к врачу arstile v arsti juurde minema, \идтити от подруги sõbratari poolt tulema, \идтити в гости külla minema, \идтити из гостей külast tulema, \идтити с друзьями koos sõpradega minema v tulema, \идтити пешком jala v jalgsi minema v tulema, \идтити шагом sammuma, sammu käima, \идтити гуськом hanereas minema v tulema v liikuma, \идтити друг за другом üksteisele v teineteisele järgnema, \идтити по дороге mööda teed minema v tulema v kõndima v liikuma, \идтити к реке jõe äärde v jõele minema, \идтити мимо mööduma, \идтити в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, \идтити за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, \идтити обедать lõunale minema, \идтити гулять jalutama minema, \идтити на охоту jahile minema, \идтити на медведя karujahile minema, \идтити по ягоды marjule minema, \идтити в монастырь kloostrisse minema, \идтити на войну sõtta minema, \идтити в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, \идтити в наступление peale tungima, pealetungile minema, \идтити в разведку luurele minema, \идтити на выручку appi minema, \идтити в отпуск puhkusele minema, \идтити к намеченной цели eesmärgi poole minema v liikuma, всё \идтиёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, \идтити по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, \идтити за своим учителем oma õpetaja jälil v jälgedes käima, \идтити за Коммунистической партией и пролетариатом kommunistlikule parteile ja proletariaadile järgnema, \идтити рука об руку käsikäes minema v sammuma, \идтити в авангарде esirinnas sammuma, поезд \идтиёт! rong tuleb v saabub, следующий поезд \идтиёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус \идтиёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою \идтиут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него \идтиёт слух v молва tema kohta liigub kuuldus, письма \идтиут долго kirjad lähevad v tulevad v käivad kaua, \идтити рысью traavima, traavi sõitma, \идтити на вёслах aerutama, \идтити на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день \идтиёт за днём päev möödub päeva järel, время \идтиёт aeg läheb v möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы \идтиёт дым korstnast tõuseb v tuleb suitsu, из раны \идтиёт кровь haavast tuleb verd, сон не \идтиёт uni ei tule, \идтити на растопку tulehakatuseks v läiteks minema, \идтити в пищу toiduks minema, \идтити (замуж) за кого kellele (mehele) minema v (naiseks) tulema, \идтити в починку parandusse minema, \идтити в продажу müügile minema, \идтити на экспорт ekspordiks minema, \идтити на подъём tõusuteed käima v minema, \идтити в уровень с веком ajaga sammu pidama, \идтити ко дну v на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар \идтиёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, \идтити походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, \идтити в открытую против кого kelle vastu otse v avalikult välja astuma, \идтити добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, \идтити в комсомол komsomoli astuma, \идтити в ремесленное училище tööstuskooli astuma v (õppima) minema, река \идтиёт изгибами jõgi lookleb, шрам \идтиёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье \идтиёт kõnek. palk jookseb, на экранах \идтиёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель \идтиёт в ботву kartul kasvab pealsesse, \идтити на убыль kahanema, \идтити впрок кому kellele kasuks tulema, \идтити к концу lõpule lähenema, \идтити на поправку paranema, \идтити на снижение laskuma, \идтити на понижение alanema, \идтити на посадку maandele v maandumisele minema v tulema, maandumist alustama, \идтити на сближение lähenema, \идтити на примирение (ära) leppima, \идтити на риск riskima, riskile välja minema, \идтити на обман pettusele välja minema, \идтити на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, \идтити на жертвы ohvreid tooma, \идтити на хитрость kavaldama, \идтити на всё kõigeks valmis olema, не \идтиёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не \идтиёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;

2. käima, toimuma, olema; часы \идтиут точно kell käib täpselt, разговор \идтиёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь \идтиёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, \идтиут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, \идтиут экзамены on (käimas) eksamid, \идтиёт заседание koosolek käib (parajasti), \идтиут бои käivad lahingud, \идтиёт 19-й год on aasta 19, ребёнку \идтиёт пятый год laps käib viiendat aastat, он \идтиёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;

3. (välja) käima, käiku tegema; \идтити конём ratsuga käima, \идтити козырем trumpi välja käima;

4. edenema, laabuma; работа \идтиёт вяло töö edeneb visalt v aeglaselt, работа не \идтиёт töö ei laabu v ei lähe, дело \идтиёт на лад asi hakkab laabuma;

5. кому, к чему sobima; этот цвет ей очень \идтиёт see värv sobib talle väga;

6. на кого-что kuluma, minema; много сил \идтиёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм \идтиёт три метра материи ülikonnale v kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег \идтиёт на ремонт remont läheb palju maksma;

7. sadama; \идтиёт дождь vihma sajab, \идтиёт снег lund sajab;

8. куда viima; дверь \идтиёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога \идтиёт в гору tee viib v läheb mäkke;

9. от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность \идтиёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;

10. на что kõnek. näkkama (kala kohta);

11. kõnek. õppima; она хорошо \идтиёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis; ‚

\идтити в гору ülesmäge minema v sammuma;

\идтити в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega;

\идтити к венцу v

под венец с кем van. altari ette astuma kellega;

\идтити v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama;

\идтити на поводу у кого kelle lõa otsas olema;

\идтити на удочку kõnek. õnge v liimile minema;

\идтити насмарку kõnek. vett vedama v mokka v aia taha minema;

\идтити по миру kerjama, kerjakotiga käima;

\идтити по следам v

стопам кого kelle jälgedes käima; vrd.

265 Г сов.несов.

принимать 1. кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; \принять подарок kinki vastu võtma, \принять заказ tellimust vastu võtma, \принять телеграмму telegrammi vastu võtma, \принять дела asju v asjaajamist vastu v üle võtma, \принять в комсомол komsomoli (vastu) võtma, \принять в университет ülikooli vastu võtma, \принять на курсы kursustele võtma, \принять экзамен eksamit vastu võtma, \принять предложение ettepanekut vastu võtma, \принять пост директора direktoriametit vastu võtma, \принять закон seadust vastu võtma v andma, \принять решение otsust tegema v vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud v heaks kiidetud, \принять бой lahingut vastu võtma, \принять дивизию diviisi juhtimist üle v vastu võtma, \принять гостей külalisi vastu võtma, \принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, \принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, \принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, \принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;

2. что, без доп. võtma; \принять лекарство rohtu võtma, \принять ванну vanni võtma, vannis käima, \принять к сведению teadmiseks võtma, \принять во внимание arvesse võtma, arvestama, \принять к руководству juhendiks v juhtnööriks võtma, \принять на себя enda peale võtma, \принять участие в чём osa võtma, osalema milles, \принять обязательство kohustust võtma, \принять гражданство kodakondsust v riikkondsust võtma, \принять меры meetmeid võtma v rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, \принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, \принять позу hoiakut võtma, \принять другой вид teist ilmet võtma, \принять важный вид tähtsat nägu tegema, \принять всерьёз tõsiselt võtma, \принять вправо paremale võtma v hoiduma, \принять сторону кого kelle poolele asuma, \принять на веру uskuma, usaldama, \принять смерть van. surma minema, \принять христианство ristiusku minema, \принять монашество mungaks v nunnaks minema, \принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;

3. кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; \принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama; ‚

\принять v

принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks v esmatähtsaks pidama;

\принять v

принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema v okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult v sõjakalt vastu võtma;

\принять v

принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma;

\принять v

принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma;

\принять v

принимать на свой счёт что enda arvele panema v kirjutama

4 С м. неод. (род. п. ед. ч. \глаза и \глазу, предл. п. о \глазе и в \глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые \глаза sinisilmad, карие \глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые \глаза kavalad silmad, kaval v kelm pilk, запавшие \глаза aukuvajunud silmad, мутные \глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие \глаза lühinägelikud silmad, \глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский \глаз peremehesilm, слепой на один \глаз ühest silmast pime, слёзы на \глазах pisarad silmis, со слезами на \глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить \глаза silmi maha lööma; ‚

дурной \глаз kuri v paha silm;

тут нужен \глаз да \глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla;

не в бровь, а в \глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku;

темно, хоть \глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista;

на \глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes;

не сводить v

не спускать \глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt;

не смыкает \глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja;

для отвода \глаз silmapetteks;

с пьяных \глаз madalk. purjuspäi;

с \глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest;

\глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani v suureks;

\глаза разбегаются v

разбежались silme ees lööb v lõi kirjuks, võtab v võttis silmad kirjuks;

\глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais);

идти куда \глаза глядят minema, kuhu jalad viivad;

делать v

сделать большие \глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama;

проглядеть все \глаза kõnek. pikisilmi ootama v vaatama;

отводить v

отвести \глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima;

бросаться v

броситься v

бить в \глаза кому kellele silma hakkama v torkama;

во все \глаза глядеть v

смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi v teraselt v hoolega vaatama v vahtima;

в \глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) v ihusilmaga v kunagi näinud;

в \глаза говорить v

сказать кому kellele näkku v suu sisse ütlema;

попадаться v

попасться на \глаза кому kelle silma alla sattuma;

закрывать v

закрыть \глаза на что silma kinni pigistama ( mis koha pealt); (этого)

за \глаза хватит v

довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi;

за \глаза говорить tagaselja rääkima;

пускать пыль в \глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama;

читать v

видеть по \глазам что mida silmist lugema;

своим v

собственным \глазам не верит ei usu oma silmi;

пожирать \глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima;

пробежать \глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma;

на \глазах у кого kelle silma all v ees;

смотреть v

видеть невооружённым \глазом palja silmaga vaatama v nägema;

с \глазу на \глаз с кем kellega nelja silma all;

как бельмо на \глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema;

сна нет ни в одном \глазу kõnek. ei saa sõba silmale;

ни в одном \глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud;

у семи нянек дитя без \глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

угадывать 1. 165a что, по чему, чем ära arvama, mõistatama, (õigesti) aimama, taipama, tabama, aru saama; \угадать по глазам silmist nägema v lugema v aru saama, угадай, кто к нам пришёл arva ära, kes meile tuli, \угадать чьи мысли kelle mõtteid lugema v aimama, \угадать смысл чего mille mõtet taipama v tabama, \угадать чью судьбу kelle saatust ette nägema, \угадать чутьём vaistlikult v vaistuga tundma;

2. 165a кого-что madalk. ära tundma; я угадал тебя по походке ma tundsin sinu kõnnakust v kõnnaku järgi ära;

3. 165b куда, в кого-что madalk. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama; \угадать камнем в окно kiviga aknasse trehvama v tabama, он угадал прямо в яму ta oskas otse auku kukkuda;

4. 165b кому, с инф. madalk. kelle tahtmise v meele järele olema;

5. madalk. (korralikult, nagu kord ja kohus) teha oskama

307 Г несов.

1. кого-что (ümber, maha) paiskama; \валитьить с ног кого keda jalust maha paiskama, \валитьить деревья puid langetama (raietöödel), ветер валит деревья tuul murrab puid;

2. что куда kõnek. (hunnikusse) loopima v kuhjama v pilduma; \валитьить всё в одну кучу (1) kõike ühte hunnikusse kuhjama v pilduma, (2) ülek. ühte patta panema;

3. что на кого ülek. kõnek. kelle kaela ajama v veeretama; \валитьить всё на других kõike teiste kaela ajama v veeretama, \валитьить вину на соседа süüd naabri kaela ajama;

4. кого ülek. (maha) niitma (taudide kohta); холера валит всех без разбора koolera niidab kõik ühtviisi maha; ‚

\валитьить с больной головы на здоровую kõnek. kelle süüd süütu peale veeretama;

\валитьить через пень колоду kõnek. tegema, kuidas juhtub, ligadi-logadi (tegema)

71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая \ногаа parem jalg, левая \ногаа vasak v pahem jalg, передняя \ногаа esimene jalg, задняя \ногаа tagumine jalg, стропильная \ногаа ehit. sarikas, опорная \ногаа sport tugijalg, не по \ногае ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх \ногаах kolme jalaga laud, в \ногаах кровати voodi v sängi jalutsis, быть весь день на \ногаах kogu päeva jalul v jalgadel v püstijalu olema, взобраться v залезть \ногаами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с \ногаи vale jalga astuma (marssimisel), волочить v едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться v устоять на \ногаах jalul püsima, у кого ноги отнялись v подломились v подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать v переминаться с \ногаи на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema v torkama, перенести болезнь на \ногаах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть \ногаа на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать v сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе \ногаи mõlemat jalga luukama v lonkama (ka ülek.); ‚

без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama;

валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma;

бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma;

сбиться с ног kandu rakku jooksma;

с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый)

с ног до головы v

с головы до ног hambuni relvastatud v relvis;

одна \ногаа здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima);

вверх \ногаами uperkuuti, kummuli;

отбиваться руками и \ногаами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma;

ставить v

поставить вверх \ногаами pea peale pöörama;

колосс на глиняных \ногаах liter. hiiglane savijalgadel;

валяться в \ногаах у кого kelle ees põlvili maas roomama;

(быть) на короткой v

дружеской \ногае с кем kellega heal jalal v sõbramees olema;

с левой \ногаи v

не с той \ногаи вставать v

встать vasaku jalaga voodist tõusma;

\ногаи чьей

не будет где kõnek. kes ei tõsta v ei too enam oma jalgagi kuhu;

едва ноги носят v

держат, едва на \ногаах стоит v

держится, ноги не держат kõnek. ei seisa v püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.);

ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama;

ставить v

поставить на ноги jalule aitama;

(быть) одной \ногаой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema;

ни \ногаой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu;

ни в зуб \ногаой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea);

идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima;

жить на широкую ногу laialt v külla otsas elama